Elektritõukeratas, tõuks, sähku – heal lapsel mitu nime. Juba kuid on räägitud eletritõukside regulatsioonide puudumisest, kuna siiani puudus seaduses koht, mis reguleeriks kes, kus ja mis kiirusel linnapilti vallutavate elektritõukeratastega sõita võib. Nüüd, alates 1. jaanuarist 2021, kehtib üleriigiline “tõuksiseadus”, mille eesmärk on tagada nii autojuhtidele, jalakäijatele kui ka sähkutajatele turvalisust ning sõidurõõmu.
Uus aasta, uus seadus
Esimene jaanuar ei toonud meieni vaid uusi ootusi ja lootusi, vaid ka liiklusseaduse muutmise seaduse 191 SE ehk “tõuksiseaduse” jõustumise. Kasutusele võeti uus sõidukite kategooria – kergliikur. Kergliikurite alla liigituvad elektrilised tõukerattad, elektrilised rulad ja tasakaaluliikurid, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ilma istekohata.
“Juhtus see, mis peabki ühiskonnas juhtuma. Seadusandlus peabki järgnema ühiskonnale. Oleks võinud muidugi kiiremini, aga oleme väga rõõmsad, et juhtus,” ütles Tuule tegevjuht Kristjan Maruste Äripäeva raadios. Temaga nõustus ka saatekülaline Äripäeva konverentside programmijuht Morten Merila, kes leidis, et seadus on väga mugavalt üles ehitatud ning paneb tõukeratturile rohkem vastutust, mis omakorda muudab tänavapilti ja liikluskultuuri ohutumaks.
Üldiselt ollakse seaduse muudatuse osas väga positiivselt meelestatud. Kristjani arvates oleks selle pidanud juba eelmine aasta vastu võtma, sest tõukeratas on samasugune kergliikur nagu seda on jalgratas, mida on vaja reguleerida. Põhiline regulatsioon saab olema riiki sissetoodavate tõukerataste kontroll. Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi enam toll läbi lasta elektritõukerattaid, mis liiguvad kiiremini kui 25km/h. Samuti on muutunud definitsioon elektritõukerattaga sõitjast – kui enne võis mängida jalakäijat, tuleb nüüdsest tõuksi peale hüpates võtta juhi vastutus.
Mida peaks Tuule kasutaja teadma uuest “tõuksiseadusest”?
-
Suurimaks lubatud sõidukiiruseks on eratõuksiga sõites 25 km/h.
-
Alla 16-aastane kergliikuri juht on nüüdsest kohustatud kandma jalgrattakiivrit.
-
Elektritõukerattaga tohib sõita jalgrattarajal, jalgteel või kõnniteel. Nimetatud tee või teeosa puudumisel, tuleb tõuksiga sõita sõidutee paremas ääres või teepeenral.
-
Sõiduteega ristumise kohale lähenedes tuleb kiirust aegsasti vähendada, et sõidutee ületamine ei ületaks jalakäija tavakiirust. Sama põhimõtet tuleb jälgida ka muudel jalakäija-sõbralikel teelõikudel – st. jalakäijast tuleb mööduda madala ning ohutu kiirusega.
-
Olgugi, et uueks ametinimetuseks sai e-tõukerattaga sõitjatel “juht”, ei oma kergliikur autode suhtes eesõigust (v.a. juhul, kui sõitja ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab).
-
Ka parkimisega on lugu tegelikult lihtne. Tõukeratast kõnniteel parkides peab jääma jalakäijale vähemalt 1,5m laiune käiguriba ning olema järgmisele kasutajale kergesti kättesaadav.
Turvalisem linnapilt meile kõigile
Üleüldiselt võivad kõik olla päris rahul, et selline seadus lõpuks vastu on võetud. Arvestades, et korralikke rattateid on Eestis veel vähe ja väga paljudes linnades-asulates üldse mitte, on eelmainitud lahendused üleüldist kergliikluse turvalisust silmas pidades ainuõige valik.
„Me oleme siin ühiskonnas hullult palju arutanud selle üle kuidas tõukeratas on ohtlik, segab inimesi ning tekitab turvatunde puudust. Ma arvan et tegelikult on tõukeratas äärmiselt turvaline liiklusvahend ja võib-olla ehk isegi turvalisem kui jalgratas. Tõukeratta pealt saad sa kohe maha astuda, väga lihtsasti pidurdada, sul on parem ülevaade ning nüüd on ka kiirus madalam,“ arutab Kristjan. Nii nagu on autosõitjate õigused turvalisuse tagamiseks piiratud, on loogiline, et seda laiendatakse ka tõuksidele.
Juba eelmisel aastal oli näha, kuidas ilmade soojenemisega migreerusid linna tagasi ka paadunud kergliikuri fännid. Kuna õue vaadates on näha, et ka lumi ja jää ei ole suutnud linlaste sõidurõõmu ega indu peatada, võib eeldada, et 2021 toob rahvani veelgi rohkem sähkutamist.
Psst! Loe lähemalt kuidas talvistes oludes turvalisemalt vuhiseda SIIT!
Soovime turvalist ja lõbusat sähkutamist meile kõigile!